Eesti Nägemistervisekeskus

Nägemisabivahendid soodustusega

Sellest aastast saab riigipoolse soodustusega nägemisabivahendeid osta ka Eesti Nägemistervisekeskusest. Nägemisabivahendid on riikliku toetusega ette nähtud vaegnägijatele, kelle nägemine on abivahendeid kasutades normaalsest nägemisteravusest alla kolmandiku.

lowvision

Vahendame nägemisabivahenditena optilisi süsteeme, valgusfiltreid ja prilliklaase. Meie pakutavaga saad tulla lähemalt tutvuma Rakveres ja Narvas asuvatesse keskustesse. 

Kuidas saab toetust?
Riigipoolset toetust saab isikliku abivahendi kaardi alusel. Kaardi taotlusi võtab alates 1. jaanuarist 2016 vastu Sotsiaalkindlustusamet ja neid saab esitada nii e-posti kui ka posti teel või ameti klienditeenindustes üle Eesti. Isikliku abivahendi kaardi saamiseks peab taotlejal olema kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan.

Kehtiva isikliku abivahendi kaardi omanik pöördub abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole. Sellest aastast ei ole enam abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel maakondlikke piiranguid ja inimene võib pöörduda enda valitud ettevõtte poole, kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud lepingu. Eesti Nägemistervisekeskus on üks neist ettevõtetest, kelle poole võib nüüd pöörduda nägemisabivahendite soetamiseks riigipoolse soodustusega.

Loe abivahendite süsteemi kohta lisaks: www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Kes on vaegnägija?
Vaegnägijaks loetakse Eestis inimest, kelle nägemisteravus on prillidega korrigeeritult paremini nägeval silmal alla 30 protsendi ehk 0,3 või kelle vaateväli on kitsam kui 30 kraadi. Nägemispuudel on erinevaid väljendusvorme, mis ulatuvad nõrgaltnägevusest kuni täieliku pimeduseni. Optilised abivahendid ja nägemistreening teevad siiski paljud täpsust nõudvad tegevused ja lähitööd võimalikuks ka nõrgema nägemisega vaegnägijatele.

Mõõdukas vaegnäegmine (nägemisteravus 0,3–0,1, vaateväli alla 60 kraadi) on inimesel, kes on võimeline abivahendeid kasutades lugema normaalse kiirusega ja kaugusega. Raske vaegnägemisega (nägemisteravus 0,1–0,05, vaateväli 20–10 kraadi) inimene on võimeline abivahendiga lugema ja kirjutama, kuid teeb seda nägijaist aeglasemalt. Kolmanda rühma vaegnägija puhul (nägemisteravus 0,05–0,02, vaateväli 10–5 kraadi) on lugemine ja kirjutamine vähetulemuslik, kuid need inimesed suudavad tänu nägemisabivahenditele ja teisi tajuaistinguid kaustades liikuda tuttavas ümbruses.

Loe lisaks: www.pimedateliit.ee